Kui rügenlane kägu kuuleb, peab tal taskus kasvõi mõni sent olema, sest vastasel korral on kogu ülejäänud aastal rahalisi probleeme. Ja raha peab kogu aeg kaasas olema, sest Rügenil kuuleb kägu vähemalt korra tunnis. Seal tundub neid kordades rohkem olevat kui Saaremaal.
Kuid rohkem kui käod, pakkus juuni esimesel nädalal Rügenil huvi B7 liinis toimunud rahvusvaheline installatsiooniprojekt „SceneChange“. Toimumiskohaks Saksamaa suurima saare Rügeni põhjatipus asuv Kap Arkona, kus mitu aastat tühjana seisnud vana hotell muudeti nädala jooksul kunstiobjektiks. 25 kunstnikku Saksamaalt ja kuuelt Läänemere saarelt sisustasid vana räämas hotelli keldri, kahel korrusel ja pööningul asuvad ruumid ja koridorid installatsioonidega.
Eksootilise nimega Kap Arkona on Rügeni põhjatipus asuv turismimagnet. Hommikul üheksast õhtul kella viieni on kõigest kümnekonna majaga neemetipp turistidest tulvil. Paari kilomeetri kauguselt alt külast kriidikaljul asuvale Arkonale tullakse nii jalgsi, jalgratta kui kolmevagunilise autorongiga. Mis turiste tõmbab, on kaks kõrvutiasetsevat tuletorni – vana ja uus, paar punasest telliskivist muuseumihoonet, kunstnikeateljeed ja suveniiripoed, galeriid ja kohvik. DDR ajast pärit ja tänaseks muuseumiks muudetud maa-alused katakombid, millest annavad tunnistust murust välja turritavad mehekõrgused küsimärkidena kõverad õhutamistorud. Ja muidugi loodus. 30 – 40 meetri kõrguselt kriidikaljult saab laskuda alla mere äärde, jalutada kilomeeter-poolteist piki randa korjates sopilis-sarvilisi süsimusti kive, mis kaetud lumivalge kriidikorraga ning troopilisest merest pärit kivistisi belemniite, et siis taas tõusta üles rannakaljule. Edasi viivad rajad ja rattateed kümnete kilomeerite kaugusele väikestesse küladesse ja liivastele randadele.
Just seal, paarikümne meetri kaugusel kahest tuletornist, asub vana sini-valge kahekorruseline kunagine hotell, mille tõenäoliseks saatuseks olnuks lammutamine, kui mitte grupp kohalikke aktiivseid inimesi eesotsas bürgermeistriga poleks moodustanud initsiatiivgrupi, et päästa vana hoone ja anda talle uus elu. Nii jõuti mõtteni muuta Kap Arkona vana hotell kunstirahva kaasabil vaatamisväärsuseks ja turismiobjektiks. 29. maist 06. juunini toimetasidki räämas majas lisaks arvukale kohalikule kunstirahvale külalised Bornholmilt, Gotlandilt, Alandilt, Hiiumaalt ja Saaremaalt. Kui tubadesse mõeldud installatsioonide teostamiseks anti kunstnikele vabad käed, siis hotelli fuajeesse, koridoridesse ja pööningule tekkisid temaatilised väljapanekud. Fuajees eksponeeritakse skulptuure, pööningule seati üles objektid üldnimetuse all „Housing“ ja ühes suuremas ruumis saab vaadata mereteemalist maalinäitust „Lained“. Kogu maja alates niisketest krohvikooruvate seintega keldrist sarikaaluseni välja on täidetud kõikvõimalike installatsioonide, objektide ja lavastustega. Installatsioone on lihtsatest ja lakoonilistest fantaasiaküllaste, keerukate ja töömahukate seadeteni välja. Igal tööl on oma üllatav mõte, idee, mis haakub muutumisega kas ajas, ruumis või inimeses eneses. See kogu projekti mõte ongi. Muuta pealtnäha vana tühjana seisev lagunev maja seestpoolt üllatusi, elamusi ja avastamisrõõmu pakkuvaks kunstiobjektiks.
Saaremaa tuppa astuja leiab end justkui kusagilt rannakülast vana puuriida, kuivavate lestade ja kalavõrkude keskelt. Idee on ühendada vana ja traditsiooniline uue ja modernsega. Esialgu kavandatud videoinstallatsioonist laes tuli korraldajate ettepanekul tehniliste raskuste tõttu loobuda. Kuid iga külastaja saab osaks installatsioonist seeläbi, et ta peab heitma mahalaotatud rannarätikule, et nautida suurt osa laest katvat aerofotot Kuressaarest. Külastaja saab võtta taskust oma mobiili, toksida sinna veebiaadressi www.visitsaaremaa.com ja leida Saaremaa kohta internetist palju huvitavat. Lahkudes saab ta kirjutada külalisraamatuks muudetud seinale oma autogrammi.
Näituse avamisele kogunes sadakond kunstiinimest Rügenilt ja kaugemaltki. Mängis meeleolukas kolmemehebänd, peeti kõnesid ja tänati Ellen Kocki ja Martina Schwinkendorfi, kes kogu seda suurt projekti vedasid. Avaldati lootust, et vaev on end ära tasunud, vana hotell muudetud omalaadseks kunstinäituste kohaks ja Kap Arkona saanud juurde uue vaatamisväärsuse. Kui näitusel menu on, siis hakkavad seal igal aastal toimuma rahvusvahelised kunstnike töötoad ja projektid. Kohaliku omavalitsuse toetus ja kunstirahva valmisolek on igatahes olemas. Pole kahtlust, et nii see lähebki.
Ümbruskonna külades ja väikestes linnakestes rattaga ringi sõites kohtas kõikjal väikesi kunstkäsitöö galeriipoekesi, mille ühes otsas oli tavaliselt töötuba, kus külastaja sai soovi korral ise viltida, küünalt valada, savi voolida, kivi lihvida, paberit või ehet valmistada. Või lihtsalt pealt vaadata, kuidas asi meistri käe all valmib. Et see siis ära osta.
Ehkki mastaabid pole võrreldavad, on Saaremaa Eestis samas seisus nagu Rügen Saksamaal. Suurim saar ja eelistatud puhkusepiirkond. Ja Kuressaare oma arvukate spaadega tõmbab siia aasta-aastalt üha rohkem turiste. Kus on meie arvukad väikesed ja hubased galeriid-poed-töötoad? Tallinnas on mitmesuguste oskustega meistrid koondunud Katariina Gildi ja Meistrite Hoovi, Tartus Antoniuse Gildi ja Viljandis Bonifatiuse Gildi. Meistrikodade kõrval saab jalga puhata, kohvi juua ja kunsti nautida. Kuressaares on arvukalt kohvikuid, kuid kunst neis praktiliselt puudub. Oli Hansa kunstikohvik, kuid sellest on alles vaid mälestus.
Võib-olla saab asja linnarahitekt Hannes Koppeli visioonist kujundada peagi tühjaks jäävasse politseimajja oma ala meistreid koondav loomekeskus, kus just sellised galeriikesed, töötoad ja kojad asuksid, kuhu turist ja linnakodanik saab sisse astuda, meistriga suhelda, kätt proovida ja endaski looja avastada. Avatud ateljeed projektide ja töötubade või koolituste läbiviimiseks. Hoovikohvik, kus vajadusel saab kunstisündmusi ja happeninge korraldada. Naabruses asuvad kunstistuudio ja Sadhu kohvik haakuvad loovkeskusega hästi. Tekiks süneriline piirkond vanalinna peatänava äärde turistide liikumisteele. Idee, mis väärib kaalumist.
Lõpetuseks tänusõnad Eesti Kultuurkapitali kohalikule ekspertgrupile, Kuressaare Turismiinfopunktile, Georg Ots Spa Hotellile, Alunaut OÜ-le, kohvikutele Soneburg ja Valge Vares Orissaares, Lindvart OÜ-le, Saarema Seppadele, Orissaare Pritsumajale, Koplimäe Mahetalule, Karujärve Kämpingule, Lahe Puhkekülale, Uueelu Puhkemajadele ja mitmetele lahketele inimestele, kelle toetusel Saaremaa installatsioon Rügenile jõudis. Kel rohkem huvi, võib internetist vaadata kaht installatsioone tutvustavat videot aadressilt http://www.kap-arkona.de.
Aga vahel juhtub käo kukkumist kuulma ka Saaremaal. Kui saarlane kägu kuuleb, loeb ta kukkumised kokku ja see pidavat tähendama elada jäänud aastate arvu. Loodetavasti kukub kägu kaua, et ennustatud aastate jooksul jõuaks ära käia muuhulgas ka Rügenil. Saarel, mis on külastamist väärt.
Kui tekkis soov Rügeni kunstiprojekti kohta rohkem pilte näha, siis võib külastada alljärgnevat aadressi: https://picasaweb.google.com/aaremar, kus leiab kolm kausta rohke pildimaterjaliga.
No comments:
Post a Comment